Kuigi teksade teemal sai ka ühes teises teemas varem arutatud, siis tekkis mõte teha postituste seeria, kus jagada vanakooli riietusesemete kohta natuke põhjalikumat maakeelset infot. Ehk on huvitav lugeda ning abiks, juhul, kui kedagi huvitab päris tolleaegse rõivakraami kohta käiv info.
Alustaks siis kõige igapäevasemast, ehk teksapükstest.
Märgusõnadeks, mida võiks osturetkele siirdudes tähele panna dry denim, selvage, shrink-to-fit, ring spun denim. Ehk tähelepanelikum lugeja võib tähele panna, et siinses kirjutises ei tule juttu meie tüüpilisest kaubamaja letist soetatavast kaubast.
Seletaks kõigepealt lahti mõningad mõisted:
Dry denim - pesemata teksariie, ehk siis rõivaese on õmmeldud puuvillasest indigosinisega värvitud kangast, mida pole eelnevalt kuidagiviisi töödeldud. Riie on suhteliselt jäik, selgelt eristatava koemustriga, koes on eristatav nii sinine kudumiseks kasutatud lõng kui ka valge lõimeniit. Värvuselt on see tüüpiliselt hallikassinine, peale vees leotamist omistab ühtlase tumesinise värvi. Osad kangad on seestpoolt vaadates kerge roheka varjundiga.
Raw denim - sama mis
Dry denim.
Selvage (selvedge, self edge) - denimkanga sissekootud ääristus, tüüpiliselt valge, ca. 0.5 cm laiune tihedama koega kangaosa, milles võib, aga ei pea olema kontrastset värvi niit. Niidi värvuse järgi sai vanasti eristada kangavabrikut, millelt kangas pärines. Levi's kasutas punase niidiga ääristatud kangast, Lee aga näiteks helesinisega.
Ring spun denim - tegemist on siis erilise denimkanga koetüübiga, mis annab kangale selgelt eristatava struktuuri ning erakordse tugevuse. Enamik tänapäeval tarvitatavast denimist kahjuks selle kategooria alla ei kuulu.
Shrink-to-Fit - firma Levi's kaubamärk märkimaks [i]dry denimi omadust pestes ca. 10% kokku tõmmata.
Redline - punase niidiga
selvage ääristus, tuleks enne ostmist pöörata tähelepanu Levi's teksade puhul.
Sanforized - eriliselt töödeldud
dry denim, mis pestes kokku ei tõmba. Enamasti ka kulub kahjuks õigest pesemata
denimist erinevalt. Ainsad sedatüüpi kangast teksad, mida osta tasub on Wrangler Cowboy Cut, mudelitähisega 13MWZ
Nüüd siis asja juurde. Suurimateks denimkanga tootjateks on tänapäeval Egiptus ning Itaalia. Kummagi toodang, vastupidiselt üldlevinud arvamusele aga ei hiilga just oma kvaliteediga, kasutatakse värvimiseks sünteetilist indigot, kangas on õhuke ning kudumismetoodika on võrreldes teksatootmise kuldaegadega oluliselt muutunud ning seda mitte paremuse poole. Kvaliteetse kanga tootjatest on esikohal hoopistükis Jaapan. Nimelt ostsid jaapanlased aastate eest USA vanade kangavabrikute sisseseade ning asusid, nagu paljude muudegi asjade puhul on juhtunud (näiteks kitarrid), tootma kvaliteetseid koopiaid klassikalistest firma Levi's mudelinumbrit 501 kandvatest pükstest. Nagu ka kitarride puhul ootasid jaapanlasi varsti kohtuprotsessid, kuna nad kippusid ka teksasid kopeerima liigagi hästi ning liiga detailselt. Näiteks on Levi's patendeerinud nii oma kuulsa punase sildikese tagatasku õmbluse vahel kui ka näiteks tagatasku kaunistustikandi kuju. Võitsid nad kohtuprotsessid küll rahvusvahelisel turul, kuid kuna nimetatud detailid olid miskipärast jäänud patendeerimata Jaapanis, siis ei suutnud Levi's takistada jaapanlasi müümast neid kvaliteetseid koopiaid Jaapani siseturul.
Kes eelnevat juttu viitsis tähelepanelikult lugeda pani juba tähele, et üks variant korralike teksade hankimiseks on pilk pöörata tõusva päikese maa poole. Mõningad firmad, kelle toodangu seast võiks meelepärase leida on Sugar Cane (nende kaubamärgiks on suhkruroost pärineva kiu sisaldusega paks ning tiheda koega puuvillane denim), Dry Bones, Evisu, Revolver... Miinuseks on kehv saadavus välisturul ning kirvevõitu hind - paari hind jääb kusagil 2000-2500 krooni kanti.
Teine variant oleks vaadata uue maailma poole - suhteliselt kindlaks valikuks oleks klassikaline Levi's 501. Tuleks tähele panna lühendit LVC - ehk siis Levi's Vintage Clothing. Valikus on mudeli ajaloo tähtsaimatest aastakäikudest pärinevate pükste tänapäevased koopiad - 1890, 1901, 1920, 1933, 1944,1947, 1955 1960. Kõik mudelid erinevad natuke detailidelt (tagataskute needid, rihm seljal, trakside nööbid jne.) ning lõikelt. Tegemist on ka maailma ehk enim võltsitud kaubamärgiga ning õnneks on ka enamik võltsinguid ajalooga kursis olevatele inimestele suhteliselt kergelt avastatavad - näiteks on tüüpiline münditasku servas olev
selvage riba, mis küll oli mõne aastakäigu originaalidel, kuid mida pole kunagi olnud uustoodangu replikatel. Enamasti kohtas sellist riba küll originalide puhul ka mudeli 201 küljest, 501 puhul oli see pigem erand kui reegel. Ka kipuvad võltsingud kasutama mitte ajastutruusid detaile - näiteks nahast silt teksadel, mis on uuem mudel kui 1954.
Mainitud sai ka mudelit 201 - tegu on 1920-tel aastatel toodetud odavama mudeliga, mis oli valmistatud kehvemast kangast, nahast sildi asemel oli käibel riidest silt, ka lõige oli natuke teine.
Jällegi on natuke piiravaks teguriks hind - paar
Vintage seeria Levi's 501 teksasid maksab ca. 200-250$.
Pesemata
denimist teksasid võib vahel kohata ka mujal - olen aeg-ajalt neid näinud H&M kaubamärgi kauplustes, aga need ei jätnud eriti sümpaatset muljet, kipun kahtlustama, et tegu oli
sanforized kangast teksadega.
Sanforized kangast teksasid olen näinud paaril korral ka Eestis müügil - kandsid need Wrangler'i silti. Lisaks sellele, et soetasin ühe paari heauskselt kaks numbrit suuremana ning avastasin, et need ei tõmbagi pestes kokku, on kangas ka liiga pehme ning õhuke ja ei kulu õieti.
Lõpetuseks ka natuke hooldusest. Pesemata denim nõuab tavalisest kivipesuteksast pisut erinevat lähenemist. Pesumasinasse ei maksa neid kindlasti toppida - tulemuseks on ebaühtlaselt ning inetult vöödiliseks kulunud püksid. Värske paari soetamisel tuleks pükse kõigepealt paar tundi leiges vees leotada - see protsess tagab üleliigse riidevärvi eraldumise ning kanga kokkutõmbamise. Kuivatamisel tuleks jälgida, et ettevaatlikult ning kortsutamata saaks võimalikult palju vett eraldatud, muidu võib kangas kuivades värvuda ebaühtlaselt. Peale selle tuleks parima väljanägemise saamiseks pükse võimalikult kaua kanda, pesema peaks neid alles siis, kui enam midagi muud üle ei jää. See tagab selle, et järgmise pesu ajal eraldub rohkem indigot enam kulunud kohtadest ning kulumata kohad jäävad endiselt tumesiniseks. Selle protsessi inglisekeelne nimetus on
fading. Kulumisel tekkiv välimus on erinevast kangast valmistatud rõivastel erinev, kuid alati vastavale kangatüübile iseloomulik. Spetsialistid suudavad välimuse järgi öelda ära, millise vabriku kangast on teksad õmmeldud. Kulumismuster on ka iga inimese juures erinev ning selle järgi võib järeldada nii mõndagi kandja kohta.
Lõpetuseks paar illustreerivat pilti ka, järgmine kord jätkan kirjatööd võttes luubi alla teksade ajaloo.
Punase niidiga, klassikaline
selvage:
Klassikaline firma Levi's kaubamärgiks kujunenud punane pisike silt, pildil on näha ka pesemata kangale iseloomulik hallikassinine värv, pöörake tähelepanu, kuidas valged lõimeniidid on samuti selgelt eristatavad:
Pealeht 
Facebook 
